Palmilehemaal

vamos a la playa oh o-o-o-oh

laupäev, veebruar 18, 2006

Haigus ja Erasmuse pidu

Hola! Tervitused kõigile ka minu poolt. Seniks kuni Meelis Jose Luisist ja minust „lugu teeb” natuke muid muljeid…

Reede 10.02.06

Kuna eelmistest päevadest on Meelis juba kirjutanud, siis alustan eelmisest reedest. Kummalisel kombel suutsin siin soojas kliimas jube haigeks jääda. Ja mitte ainult köhasse-nohusse, vaid kõrgesse palavikku. Terve nädalavahetuse vegeteerisin kodus diivanil 38.5 palavikus. Esmaspäevaks oli kogu jama mandlitesse löönud ja siis tuli nohu, köha jne…..No ühesõnaga kogu jutu mõte on selles, et otsustasin, et muudmoodi enam ei saa, peab minema arsti juurde. Küsisin juhendajalt nõu, ta seletas kuhu minna. Kuna inimesed on sõbralikud, siis üks teine füsio viskas mind õigesse kohta autoga ära. Olin valmistunud tõeliseks bürokraatiaks ja olin üsna kindel, et pean paar tundi ukse taga passima (nagu Eestis kombeks). Jõudsin kliinikusse, ütlesin et tahaksin arsti konsultatsiooni, taheti näha EU ravikindlustuskaarti ja kutsutigi kohe kabinetti sisse. Arst kuulas, vaatas mandleid, küsis mis ja millal algas ja kirjutas ravimid välja. Kokku läks aega umbes 15 minutit ja ei mingit visiiditasu. Vot selline „bürokraatia” siis siinmail. Ja veel parem oli see, et retseptiga antibiootikumid pluss veel üks köharohi läksid maksma 5 eurot! Väga meeldiv! No ja kogu selle asja lõpetuseks tunnen ma end juba tunduvalt paremini.


Nagu Mell eelnevalt mainis, siis on inimesed väga abivalmid, ma ei tea kas see tuleb sellest, et oleme välismaalased või on asi milleski muus…..anyway…täna sain kliinikust natuke varem tulema ja kuna buss pidi väljuma 25 minuti pärast, otsustasin natuke maad jala minna, et siis mingil hetkel bussi peale hüpata. Kliinik on hästi kõrgel mäe otsas ja jala läheks sealt koju umbes tund aega. Kõndisin siis vaikselt tee ääres, kui sama buss, mille peale plaanisin minna minust üles mäkke mööda sõitis. Bussijuht peatas suvalises kohas tee peal kinni ja küsis: „ Senjorita, kas tulete veel korraks bussiga üles või kõnnite edasi ja võtan teid hiljem kuskilt peatusest peale”. Otsustasin viimase variandi kasuksJ.


Reede 17.02.06

Eile käisin üle pika aja jälle peol. Kavas oli Erasmuse welcome pidu. Kuna enamus erasmuslasi elavad hotellis, aga meie mitte, siis pidime koha nimega Las Bruchas ise üles otsima. Läksin koos sakslase Sonjaga ja peale väikest seiklust olimegi kohal. Pidu toimus linnast umbes 5 km väljas üsna üksikus kohas. Peokohaks oli Hispaania stiilis maja, mis tundus olevat vana mõisahoone. Majja sisse minnes oli keskel suur ruum ja ümber väiksemad toad, kus igalpool pidu käis. Kokku oli umbes 300 inimest ja kõik kuidagi Erasmusega seotud. Väga väga stiilne koht, kuhu lähemal ajal kindlasti jälle peole tuleks minna. Erasmuslaste kohta niipalju, et põhimass on itaallased ja sakslased ja ülejäänud siis mujalt. Sain päris paljudega tuttavaks, enamus vist itaallasedJ, aga ka kahe soomlasega (Pekka ja MikkoJ)…nad nägid ikka väga väga soomlaslikud välja:). Tüdrukutele: vastuseks küsimusele: „Kas ilusaid mehi on palju?” On küll, eriti erasmuslaste seas…..Austria ja Saksa kutid on väga armsad:D. No ja kohalikel pole ka viga. No ja kokkuvõtteks oli superlahe, tantsiti ja oldi niisama lõbusad (üldse mitte väga purjus). Pidu kestis minu puhul kella neljani hommikul, kell 7 ärkasin ja läksin kliinikusse……MÕNUS!

3 Comments:

At 9:08 AM, Anonymous Anonüümne said...

Väga seff, mulle tundub juba, et sa ei taha nii pea sealt koju tulla:)
Mul ei ole mõistale midagi kahjuks peale Tln-a ja Otepää klubide vastu panna.
:)

 
At 9:08 AM, Anonymous Anonüümne said...

Mõisatele*

 
At 6:06 PM, Anonymous Anonüümne said...

elagu vabadus,jõudu sulle liisu

 

Postita kommentaar

<< Home