Maspalomas. Roque Nublo.

möödunud päeval tegime lõpuks seda, mida me siia saarele tegema tulime.

trippisime autoga lõunarannikule randa ja mägise keskosa kaudu tagasi kodulinna. seltskond: Cem (türklane, Hanna peika), Hanna (eestlane, hisp fil), Liis (FT) ja ma (pussuvend).

esimene sihtpunkt oli turistide paradiis Maspalomas (Playa del Inglési kõrval). ei tea, kas vastab tõele, aga siinsed luited olevat Saharast toodud liivast. sel juhul väga sürr, sest tegu on ühe megalt suure liivakastiga.
turistide jaoks, kes pole varem jõge näinud, oli ehitatud kena jäljend, kuhu torudest vett juurde voolas.
Teekond jätkus tehiskõrbest päris ookeaninini.
no ja... massive. lained parajalt suured, et tekiks tunne nagu oled pesumasinas. veetemp u 18-20 kraadi. turiste oli küll palju, aga jalgu keegi ei jäänud, nii et chill-bill.
kärutasime edasi saare keskosa ja kõrguselt teise tipu Roque Nublo (1817 m) poole. ülal laius hall pilvemass. kui olime mõnda aega sõitnud, murdsime sellest läbi. esimene kokkupuude päikesega oli superboss. all võite näha vahetut hetke enne seda.
ühel hetkel tuli auto ära parkida ja jalad kurgu alt välja ajada. seadsime sammud tippu. Cemi pea kohal sihtpunkt. Vasakule jääb "The Praying Man".
no ja üleval oli siuke värk...


viiesõnaga korras päev ja mitte vähe