pillid kotti ehk kallide ja pisaratega

neljapäeval oli meie ärasaatmispidu. rahvast tuli kokku üle maailma ja nagu murdu. üritus kulmineerus naabrite koputusega uksel, kuid sisse nad enam ei mahtunud. konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusena jõuti ühise otsuseni, et fiesta jätkub väljas. ja nii saigi. kui leibki.

all kolm hetke, mis on tehtud mingitel hetkedel mingite inimeste poolt.
vasakult: Miguel (tehnoloogia õpetaja põhi- või keskkoolis, Madridist), Elena (hisp fil, Eesti), Christoph ja ambitsioonikas kaart (arhitektuur, Itaalia), Maimu (putukateadlane, Suahiili) ning Hanna (hisp fil, Eesti).vasakult: Paco (emm väga hea sõber, a ei tule meelde, mida õppis. nt inseneriteadust. siin vist iga teine sellel alal; kohalik), Helda (vabakutseline kaevur, Peruust) ja Miguel.vasakult: Mattia (ärisuhted vms, Itaalia), Leena (phahh ;P, ft) ja Philipp (kehakultuur, Austria and all the girls go awwwww)

siin ma nüüd istun. korteris. kell on 20:19. pakkimiseks aega 3 tundi. päris imelik tunne. siin kulges elu lahe aeg.