hey girls, hey boys, superstar djs, here we go
phõhõh meie surfikursuse juhendajad Artemi ja Johani. see pilt ajab meid alati ullult naerma. suunurgad kõrvadeni garanteeritud. nii meil kui neil (nagu näha ;)
paraku lõppes koos märtsiga ka kursus. nüüd oleme laudasid üürinud ja iseseisvalt jätkanud. pisik on sees, can´t stop, gotta get the hit.
stepping in
kui tekib ohusituatsioon, katan kätega silmad, unistan soojast kaisukarust ja kõik on jälle hästi.
hääbuvas laines
Liis ja Miguel (board-date)
meri võtab ja annab energiat. viimasel kahel päeval sai temas palju möllatud. ühest küljest olen füüsiliselt täiesti läbi, aga teisalt on tunne nagu oleks tohutult elu sisse voolanud. ei oska veel kõike sõnadesse panna, aga tekib mingi eriline side. ta on kui mõlema vanema eest - karistab ja kaisutab samaaegselt.
posted by mell @ 7:19 PM
3 Comments:
Eriti tuus ikka. Sellised pildid, mida saab kunagi lastelastele näidata ja rääkida lugusid sellest, kuidas vanaisa surfija oli.
Aga viimane pilt jäi arusaamatuks. Nägin vist samasugust pilti Tallinnas Gonsiori tänaval sulavast porisest lumehunnikust.
kle jah, sai kiirelt Gonsioris ära käidud ja pilt jäädvustatud. näitan siin kohalikele ja nad ei suuda ära imestada.
a tglt on see sulalaava.
või hoopis must-valge negatiiv mereveest. dum-dum-dum... kes teab, kes teab.
kui püsti saada, siis tulevad lumelaua ja muud sarnased kogemused kasuks. a üldiselt on veekeskkond ikka hoopis teine. õigete lainete püüdmine on omaette ooper ja keeruline. vahus (white water; kui laine on murdunud) sõita pole raske. aga minna sellest läbi, püüda veel murdumata laineid, sõita piki neid ja arendada piisavalt kiirust, et selja taga langev laine minema ei pühiks, on kunst. siinkohal võin kindlalt väita, et lumelauaga on hoopis lihtsam. aga fun-fun on garanteeritud enivei (kui liiga palju pesumasinasse ei jää ;p). peab lissalt rohkem vaeva nägema ja olema kannatlik.
Postita kommentaar
<< Home