Palmilehemaal

vamos a la playa oh o-o-o-oh

neljapäev, märts 30, 2006

Jueves

Eile lasime Hospital Negrinist jalga ja ütlesime, et enam ei tule. Esmaspäevast oleme uues kohas. Neljapäev-reede on muud tegemist. hõkhõmm. All pildil Negrini nö sisehoov.
Liis oma juhendaja Danieliga. Minu juhendaja Manuel oli paraku haige või sõitis hoopis Barcelonasse, elumees nagu ta on.kahe harimatu eestlase jaoks tuli üllatusena, et haiglas töötavad robotid, kes transpordivad musta pesu ja süüa. Neil on täpsed marsruudid sisse programmeeritud. oskavad kasutada ka lifti. Kui keegi ette jääb, siis viisakalt peatuvad. Hetkel aga puhkavad. nii nummid. bussi ootamine ja sellega sõit oli omaette ooper. Erinevalt paljudest teistest liinidest, ilmusid 0a ja 0b umbes täpselt siis, kui nad heaks arvasid. Graafikust kinni ei peetud. Paaril korral juhtus ka, et buss jäi üldse tulemata. Üheotsa sõit kestis 30-40 min, kuna ta sõelus pool linna läbi, enne kui meie sihtpunkti tabas. Otse oleks haiglasse vist 8 min-ga jõudnud.hang loose
Mozartid (18a ja 18b). Parempoolne on meie maja. Eelviimase korruse alumise rõdurea rõdu on meie rõdu. Mõlemale poole jookseb korter.
saiaga kalale või sai näkkas hästi... täpselt ei tea. ei küsinud.

pühapäev, märts 26, 2006

eino heino ä

trips traps trull. eelmisest nädalast.

kolmapäeval käisime vaatamas, kuidas töötab esiliiga korvpallimeeskonna füsioterapeut. deem, ma tundsin ennast seal nii väikesena. mingid kolmemeetrised volaskid vajusid sisse, samad staarid, keda on võimalik televiisorist näha, ja lasid oma kanuusuuruseid labajalgu teipida. kohalikke mängijaid on ainult üks. ülejäänd rahvas on mandrilt, Inglismaalt, mujalt Euroopast ja USA©®™-st. pärast trenni rakendub ft vastavalt vajadusele. kas tehakse massaazi, passiivset venitust, igast erinevaid võtteid (nt sampost midagi kasulikku) jms. see nädal lähme uuesti. u 14 päeva pärast pidi Las Palmases mäng olema. spordisaal on hästi lähedal. kutsuti vaatama. vamos. Madridi ja Barcelonasse meid kaasa ei kutsutud. Huvitav, miks? Unustasin kaenlaaluseid pesta?

reedel käisime pundiga merd kündmas. meiesuguste algajate jaoks möllasid lained paraku liiga hullult. esmaspäeval proovisime Cemiga uuesti, a siis oli sama pöörane. alles täna (teisipäeval) meri rahunes ja sai täitsa mõnusaid sõite.
rannas oli reedel rahvast täpselt nii palju (pluss-miinus kaks-kolm inimest)
siin me oleme: Paco, Hanna, Cem, Miguel, Liis, Meelis (üks Paco sõber teeb hetkel pilti, teine tuleb just merest ja näitab sõrme. meie Liisiga, alandlikud nagu oleme, langetame pilgud)
pühapäeval külastasime nö vanalinna. raekojaplats. tuvid. kitsad tänavad. mõnus hispaanialik õhkkond. vähe inimesi (kõik olid rannas vist).
vanadele inimestele pakutakse istet. kuigi siin juhtub tihti vastupidist."armas" tähendab hisp keeles "relvad". Colon on Columbus.shoppingtänav Triana ühes pangafiliaalis valvab korda siuke massiivne näkk. vinge.
kumbki ei poseerind, uskuge. ühemuna kaksikud.

pühapäev, märts 19, 2006

el/la mar

Pajatan teile natuke merest.
On huvitav, et hispaaniakeelne „mar” on kahepalgeline: kui kasutada tavalise nimisõnana, on see meessoost (el mar), kui aga piltlikult/kujundlikult, on naissoost (la mar). Minu pilgu läbi on ta siin oma jõulisuse tõttu pigem mehine.

Neljapäeval olid Las Canterasel mega suured lained. Kaldal võttis veits jahedaks, aga kui vette sai ja paar õnnestunud otsa sõidetud, harjus ära. Tagumiste breaking pointide juurde meid veel ei lasta. Praegusi oskusi arvestades ei tikugi, sest seal kogeks vist aint tsentrifuugi mõnusid. Eks ole alguse asi, aga füüsiliselt on see ikka kõva trenn. Pole meres kunagi nii kaua järjest olnud - ligi poolteist tundi. Kuna pidevalt on tegevust, siis külmatunnet ei teki. Lühike kallipso hoiab keha soojas. Veetemp on u 18-20 kraadi.

Eile (laupäeval) käisime taas Cemi ja Hannaga Maspalomases. Ilma poolest on lõunarannik tasemel: seal paistab peaaegu alati päike. Mp on üks kontrastide pesa: siin naabrustavad kõrb ja meri, selge laotus ja pilved, lauge maapind ja mäed, turistid ja kohalikud. Pudipoest ostsime kambapeale odava vuffel bodyboardi ja seadsime sammud düünide poole.

vastandid


Semiootika [vol 1]

Palmases on väga tegijad graffitikunstnikud. Osades kohtades on isegi linn tellimustööd esitanud. Teeb tänavapildi põnevaks.
Mahatma Gandhi
Lennujaama lähedal toodetakse tuulest energiat. Tahaks teada, milleks siuksed volaskid võimelised on. Vb panevad lissalt kasvuhoonetes paar pirni põlema ja ülejäänud energia kulub nende pööramiseks (vastavalt tuule suunale).
lõunarannikul Maspalomases (ehk tõlkes "rohkem tuvisid") on rannas ja düünidel haruldaselt suur nudistide tsoon. andsime ka oma panuse ja lasime päikesel paista sinna, kuhu ta tavaliselt ei paista. kruisisime alasti saksa ja soome ülekaaluliste penskarite vahel. ütleme nii, et leidsime palju uusi sõpru ning seda juttu ei tasu eriti tõsiselt võtta. ja veel: okei, olge paljad, aga palun ärge sörkige! olge vagusi! palun :s
äärelinnas leidsime ukse, mille kohale oli kirjutatud üks mantra. kahjuks avastasin alles hiljem kodus, et selle alla oli keegi haakristi sodinud - oleks teadlikult ja paremini pildile võtnud. svastika varastati enivei Indiast (lihtsalt keerati teistpidi), nii et kõik on kõigega seotud. huvitav, mis tekst jääb mantra ja risti vahele. mitte ei saa aru.
kiirtee ääres on tavaliselt 2 põhihoiatust: alkohol põhjustab õnnetusi ja traksid peale, Karlsson.
illusioon... ignorance is bliss?...

teisipäev, märts 14, 2006

Cogimos las olas

Täna siis oli see päev, kui õigeid laineid püüdmas käisime. Super kiiresti käis kõik, paar korda proovisime liival end lauale püsti hüpata ja siis kohe vette harjutama. Silmad, suu vahtu ja soolast vett täis hakkasime end laineharjale püsti ajama. Endilegi üsna suureks üllatuseks sai väga mitmel korral isegi paar sekundit püsti püsitud. Tuleb välja, et polegi nii võimatu kui esmapilgul näis…Muidugi polnud õigest tehnikast ja korralikust sõitmisest veel haisugi, aga algus on tehtud ja positiivsete emotsioonidega….neljapäeval siis jälle…Peab mainima, et füüsiliselt võtab väga, väga läbi, poolteist tundi surfamist ja that´s it….rohkem ei jõua!


Lõpuks veel natuke sellest, mis hinge on jäänud. Üsna ebatavaline on see, kui vanem inimene bussis istet pakub, ka see, et inimesed alati kallistavad kui üksteist näevad. Kui keegi mingi jamaga hakkama saab(näiteks ajab kohvi pükste peale), siis selle peale naerdakse mitte ei nuriseta. Naeru kuuleb üldse palju ja see teeb hinge soojaks…..

La vida es un carnaval

Päikeselised tervitused, nüüd natuke karnevalist, siinsest elukallidusest ja muust, mis viimasel ajal silma ja hinge jäänud.

Eelmisel nädalavahetusel sai lõpuks läbi karneval, mis kestis kuu aega. Jah, lugesite õigesti, kuu aega lakkamatut pidu! Peamiselt toimus üritus Santa Catalina pargis ja linna ühel peatänaval Meza y Lopezil. Oli ka suur lava, kus esinesid erinevad esinejad nii Hispaaniast kui mujalt, enamasti ikka kohalikud artistid. Väga naljakas on siin see, et kõik tuntud laulud, mida meie teame inglise keeles on siin tehtud hispaaniakeelseteks...ja kui mõni inglisekeelne esineja ütleb: „Put your hands up in the air!”, siis inimesed ei saa aru :D. Karneval on siin nii tähtis, et kanaari televisioonil on iga päev toimuvast otseülekanne ja üks teisipäev oli sellepärast isegi koahlik püha(tööle minema ei pidanud). Telekast suurt muud ei näinudki kuu aega, kui kirevates riietes kohalikke, kes meenutasid rohkem kosmonaute kui lauljaid. Alguses tundus kõik ikka väga naljakas, hiljem harjusime ära ja oli päris lõbus.
Kogu karnevali kõige tähtsam osa on ümberriietumine. Paljud mehed riietavad end naisteks, on isegi eraldi üritus, millel nimeks Drag Queen. Meestest saavad naised! Võrksukkade alt paistvad tumedad jalakarvad ja tõmmud mehed, kes kõnnivad kõrgetel kontsadel…..Võite ette kujutada milline hirmus vaatepilt! Oli ka väga originaalseid ja naljakaid kostüüme. Üks suur meestekamp oli end maskeerinud inglise jalkafännideks. Umbes kell 6 õhtul viskas üks neist, keset liiklust täis tänavat pikali , et teised teda "peksma" hakkaksid. Ja kogu linn arvestab sellega, ei ole mingit paanikat, mis siis, et bussid umbes kolm korda aeglasemalt liiguvad kui tavaliselt. Linnatransport on üldse väga aeglane, siin elades on auto hädavajalik!
Kostümeerimine käis peaaegu iga päev ja linn oli pidulisi täis. Noored, vanad, korralikud inimesed ja joodikud …. ma ei ole kohanud ühtki kohalikku, kes karnevalil ei käinud. Ja igaks korraks ikka uus riietus. Iseenesest väga kift komme, aga eestlasel ikka lõpuks tekib tunne, et….no kaua võib. Karnevalil sai käidud päris mitu korda, aga kostümeeritult vaid korra, koos teiste erasmuslastega. Nüüd on karneval siin Las Palmasel selleks korraks lõppenud, aga saare lõunaosas just algas, lõunasse sõidab autoga umbes 40 minutit ja paljud kohalikud käivad nädalavahetusel seal pidutsemas:D

Natuke hindadest…..Võrreldes teiste Euroopa riikidega siin elu väga kallis ei ole. Eestis on ikka veidi odavam, aga mitte meeletult. Toidupoes saab üsna odavalt hakkama kui tahtmist on, riided on odavamad kui Eestis, sest pidevalt on allahindlused. Korteriüür on see, mis kõvasti kallim on ja väljas söömas ka ei käi. Klubides ja pubides on joogid võrdlemisi odavad. Üliõpilaste seas poppides kohtades saab õlle( 0.33 liitrit) 1 või 1.50 euroga. Paremad õlled muidugi on kallimad. Cubata (rum ja coca), maksab enamasti umbes 2.50 eurot, kohv 1.50. Klubides piletit enamasti ei ole, juhul kui ka on, siis näiteks maksad 5 eurot ja selle eest saad ühe joogi. Seega kõik käivad palju bubides ja klubides pidutsemas. Eestlase esteetikameelele on muidugi kohad veits räpasemad kui harjunud oleme, aga sellega harjub ja tegelikult pole hullu midagi. Hispaania muusika ruulib igal pool…

esmaspäev, märts 13, 2006

Bahia del Confital

laupäeval rändasime Liisiga teisele poole Las Canterase u 1 km pikkust liivarannariba. pildil tagaplaanil. tegu on surfarite piirkonnaga, kuhu turisti jalg eriti ei satu. huvitav, et enamik lauatajaid on kuskil üle 30-aastased heas füüsilises vormis meesterahvad. just vanus üllatab. osadel on isegi hallid juuksekarvad peas. loomulikult leidub ka nooremaid. aga täitsa teismelisi olen näinud vähe. nende seas on boogie-boarding hästi populaarne. mingid 8-aastased pädad sõidavad ka. eniveis, naised Eestis, kui otsite välimust, siis teate, kuhu tulla.
jalutasime edasi. mäe taha. tõenäoliselt toimus MM sealsetel laintel. ütleme nii, et antud vette ei läheks raha eest ka. kivide vahelt avanes hea vaade Las Palmasele ja kalanaisele.tagasi jalutasime mööda imeilusat Los Caletonesi pankrannikutkuni jõudsime kodusele Las Canterasele, kus oli rahvast nagu rokkfestivalil.
laupäeva õhtul tähistati Juani sünnat. blame it on the boogie ehk parm jääb ikka parmuks ;P
el Encantador

siuksed vigurid meil

pühapäev, märts 12, 2006

la semana pasada

taas on nädal möödas. avastasime üllatusega, et peagi oleme poole oma siinsest õpinguajast seljatanud. rutiini pole tekkinud, aga aeg tundub lendavat.

Palmasel on ikka hoopis teised meeleolud kui Eestis. paremad või halvemad, ei oska öelda, aga on palju, millest õppida. laias laastus on inimesed avatumad, soojemad, vabamad ja sõbralikumad. mind hämmastavad bussijuhid, kes ei lähe endast välja mingite liikluse pisiintsidentide pärast, annavad viisakalt teed, ootavad, et vanatädid saaks enne istuma, kui gaasi annavad jms. Eestis sõidab trollijuht rahulikult järgmisesse peatusesse nii, et Marta oma kodinatega on ukse vahel.
depressioonist kui trendihaigusest pole märke. huvitav, kas see on kliimast... pole kohand kibestunud tegelasi, kes toriseks ja sapiselt targutaks. kui minnakse närvi, siis karjutakse, vehitakse kätega, klaaritakse asjad sel samal hetkel ja ollakse sõbrad edasi. allaneelamine pole teema.

nädalavahetusel olid väga ilusad ilmad - rand, meri, päike. Juani (üks mandrihispaanlane, kes elab koos teiste eestlastega) sünnal käisime. neljapäeval hulpisime laudadega meres, harjutasime manööverdamist ja mängisime kulli. laineid ei püüdnud. praktika läks see nädal mul väga rahulikult. sain teada, et juhendaja (17a tööstaaziga) teenib kuus 2400 eurot (riigiasutustes on palgad suuremad kui erasektoris). kaardimaagiaga on ülesastumisi olnud. tegevust jätkub. tunneme, et päevad jäävad lühikesteks.

Liis peaks lähiajal kirjutama karnevalist ja hindadest, kui ma ei eksi. mul on plaanis märkidest ja siltidest üks fotosessioon teha. elame-näeme.

laupäev, märts 04, 2006

hetki

kohaliku ranna (Las Canterase) lõpus on Auditorium, mis täidab sama funktsiooni nagu kodumaal Eesti Kontsert või Vanemuine. Laheda disainiga maja mega ilusas kohas.
vaade korterist linnalevabamüürlus
lambipolitsei
3 flamingot